Thursday, November 03, 2005

Kuidas kirjutada sf raamatut

Selline veider ja võibolla ka abistav link sattus kätte.
Jeffery A. Carver annab mõningaid juhtnööre, kuidas kirjutada. Kuigi ma leian, et see on vast väga personaalne asi, ei tähenda see, et igasuguseid näpunäiteid ei võiks lugeda.

Lisaks abistav kogum nõuandeid, kuidas leida asja, mis on ulmeliselt lihtsalt minema hajunud maamuna pealt.

Tuesday, November 01, 2005

unixi shell eesti keeles..

Tsiteerin väljavõtet ulmelistist.

Kirjutab kodanik Andres Soolo:

Kirjutas Clifford Stoll kord raamatu. Raamat kirjeldas pahalast Stollile lähedastesse arvutisüsteemidesse sisse murdmas ja musti tegusid tegemas ning Stolli ja veel paari kaaskangelast sellele häbematusele vastu seismas. Tõetruuduse nimel lisas isand Stoll raamatusse ka mitmeid huvitavaid programmijuppe -- ühelt poolt pahalase sploit'e ja teiselt poolt ka nendevastaseid lahendusi. Enamik neist olid shelliskriptid, tavapärane Unixi shell aga on keel, mis ohtrasti ingliskeelsetele sarnanevaid sõnu pruugivad.

Siis tõlkis keegi nimetet raamatu eesti keelde -- ja mingil imelikul põhjusel arvas, et nood programmid tuleb ka ära tõlkida. Massiliselt suuri tähti kasutas ta vist ka. Eriti palju detaile ma ei mäleta, aga eestikeelsed shelliskriptid stiilis

#! /bin/sh

KAJA Tere, maailm!
VÄLJU 0

olid ühtaegu pööraselt naljakad ja peadpööritavalt iiveldamapanevad ...


Sae pekki :)
Huvitav, kas eesti keelne tõlge Linuxist on kusagil levimas. Pole uurinud, kuid arvan miskipärast, et kui on, siis vaid kellegi pahalase oma privaatlõbuks.
Vähemalt ma tõsiselt loodan..


Edasi läheb muidugi ainult huvitavamaks.
Viide Google Groupsi kaudu ühele diskussioonile #Linux.ee kurjade äkkerite nõuannetele ja jopskitele, kes neid ka täidavad.

Edasi sf2001-s kirjutab Alar Floren:

ogesh, äkki keegi hea inimene tõlgib mulle ära ka järgneva nalja ?

who | grep -i hottie | date >/local/pub/ | more beer | cd /home | touch | unzip | strip | finger | mount | uptime | yes; echo $GASP | umount | sleep

shellipoolset tõlget ei vaja, saan isegi aru.... aga ilusat puhast eestikeelset tõlget tahaks küll näha ?

Esialgne käsk oli siis "cat /dev/zero > /dev/hda"
Mis kirjutab pmst vindi nulle täis.

Marek Laane kirjutas:

Teistsuguse ajalookäigu puhul võiks ülaltoodu 

rahulikult olla hoopis "katze /ger/null > /ger/fpa"

Andres Septer edasi:

Kahtlane. cat tuleb s6nast conCATenate. Eesti keelde tuleks "t6lkida" pigem nagu "kat" v. "konkat"
Def: Konkatenatsioon on assotsiatiivne ühikelemendiga tehe stringide hulgal *
kat /seade/nulligeneraator /seade/kka
(kka = k6vaketas nullinda PATA kanali (a) otsas)
Saksa keelde ilmselt samast loogikast l2htuvalt.

Alar Floren jätkab:

Aga see ei olegi point ju ? Pigem tuleks ära tõlkida, *mida vastav käsk teeb; *muidu kaob ära teksti idee.
Tavakodanik ei pruugi ju aru saada, et näituseks käsk 'cat' näitab vastava faili sisu, samas, seos kassidega absoluutselt puudub (v.a. juhul, kui kass on kuidagimoodi sattunud üheks seadmeks/vooks, aga kõlab juba sadismina)... Samuti puudub seos käsul 'tar' tõrvaga, käsul 'wall' seinaga ja käsul 'zip' tõmblukuga...

Marek Laane:

Okei, okei, muidugi oleks saksa keeles õigem näiteks "anh" (sõnast anhängen)

ja eesti keeles ilmselt peaks olema "sidur /sead/null /sead/kka" (lisan ikka

lõppu :-) et vahest keegi teine nii tõsiselt ei võtaks neid niigi jaburaid

näiteid....)

Jaana Järve:

null on vähem eestikeelne kui singulaarsus?

rgds,
netcat

Kristjan Ruumet:

inglise keeles kaks erinevat asja: /dev/null ja /dev/zero , mõlemat ei saa tõlkida "null"-ks, üks neist tuleb tõlkida teisiti.


.. minu komplimendid osalejaile ning samuti jagaks välja mõned huumoripunktid.
+1HP

Samuti on üleval olev hea näide tõlkimise keerukusest ja sellest, miks ignorantidel on keeruline hakkama saada tõlkijatena. Avar silmaring ennekõike ... või siis lihtsamad teosed, nagu näiteks Sipsik ja Mõmmi-Aabits.

Sunday, September 11, 2005

Guest starring

See scifi friday oli meil kohe kaks huvitavat külalist - Lucy Lawless* BSGs ja CSM* SG1-s.

*CSM - cigarette smoking man, X-Files, William B. Davis
*Lucy - formerly known as Xena lastesarjas "Xena"











Wednesday, August 24, 2005

Endymion omnibus

1. detsember '2005 aka home for christmas


Sunday, July 31, 2005

Dan Simmons Ilium & Olympos


Ma suhtun Simmonsisse samasuguse austusega nagu tema Shakespeare'i ja Keats'i. Visionäär, Sõna Meister, jutustaja, töömaniakk ja vaieldamatult minu lemmik autor scifi maailmas, ütleks isegi kogu kirjanike-plejaadis. Raske on mõtteid kirja panna kui nad välguvad sisse/välja ning sul ei õnnestu neid mingisse jõuvälja kinni püüda. Simmons mõjub justkui CERNi kiirendi prootonitele - mõtted faasivad sisse, põrkuvad ja juba nad ongi läinud. Pärast teost oled sa justkui äsja kudenud räim, läbi nagu Läti raha, üleküllastet teose mahukusest.

Ühe tugeva tamme puust toodetud paberitele on kokku pakitud kõva entsüklopeedia A-Z jagu meeme, viiteid ja fakte, juurde serveeritud mahlakas jutustamisoskus ning kastmeks hoomamatult laiahaardeline universum. Mõne sõnaga selle edasi andmine sisaldab endas juba nii metsikut kodeerimis-kadu, nagu mp3, mida kodeeritakse tavalise 44100Hz asemel 8000Hz sisse, mistõttu kui vähegi võimalik - soovitan seda maailma empiirilise kogemuse printsiibi järgi avastama minna esikäsi [first-hand] - lugege!

Sisukokkuvõte oleks mõttetu, mistõttu refereerimise asemel kirjeldan natukene hoopis tausta, mida mõningase otsimise järel veebisfäärist suutsin kokku kahmata.

Dan Simmons - sündinud 4. aprill 1948. aastal Peorias, Illinois, USA. Wabash College B.A in English, St. Louis Washington University Master in Education, pikka aega põhikooli õpetaja, 1987. aastast täis-ajaga (full-time) kirjanik, lugematute auhindade laureaat (sh Locus, Hugo ja kodumaine Stalker [1999]) ning ühe tütre, Jane Kathryni isa.

Kuulsaimad teosed on vast Hyperion (1989), The Fall of Hyperion (1990), Endymion (1996) and The Rise of Endymion (1997), moodustades kokku Hyperion Cantos'e. Kuid need pole loomulikult kaugeltki mitte ainsad. Viimane üllitis kannab nime Olympos, järg Iliumile. Räägin sellest seetõttu, et hankisin ja läbisin just viimase järje. Need on üks teos, lihtsalt välja antud eraldi raamatutena, et käes hoidmine ei oleks liiga kurnav (umbes nagu Lord of the Rings anti kolme raamatuna esialgu välja).

Kuna Dan on ametilt täiskohaga ja -ajaga kirjanik, jagub tal aega põhjaliku taustauuringu tegemiseks ning Ilium/Olympos on tõesti täiesti hullumeelselt mahuka konteksti peale ehitatud.
"Context is to data what water is to dolphin." [Olympos, 2005, p.465].

Et saada mingitki aimu teose mahukusest, loetlen mõnesid mulle ette jäänud viiteid teosest.
  • Homeros - Ilias ja Odüsseia
  • William Shakespeare - The Tempest, Hamlet, Romeo & Juliet, sonett "Dark Lady & Young Man", Henry IV
  • Robert Browning - poeem "Caliban upon Setebos"
  • Star Trek
  • Marcel Proust - "In Search of Lost Time vol III - The Guermantes Way"
  • John Keats - "Ode to a Nightingale"
Lugematud seosed nimedega, mille kohta saaks ja peaks koostama mingi entsüklopeedia. See on üks asi, mis mulle Simmonsi juures meeldib - ta annab ainest edasi uurimiseks, viitab huvitavatele uutele asjadele. Toon mõne näite:
  • voynix - Poola päritolu bibliofiil Wilfryd Michał Habdank-Wojnicz, tsiteerides Harmani:"I wonder if that rare-book dealer from the early Twentieth Century, Wilfrid Voynich, could have dreamt that he'd have a race of self-replicating monsters named after him" [Olympos, 2005, p.486]
  • Kust kohast pärineb seos bibliofiil Voynichi ja biorobot voynixite vahel? Kas see tõesti on selline lambi seos? Pakun, et Dan avastas Voynichi nime, kui tutvus krüptograafia püha graali - Voynich manuskriptiga. Tegin selle mõiste alla Wikipediasse ka pisikese täienduse viidete alla vihjates mainitusele Olymposes :P, kuid soovitan seda Wikipedia artiklit lugeda - väga huvitav ajaloo, müsteeriumi ja krüptograafia põimumine. Potentsiaalne pikemate jutustuste allikas, alternatiivajalugu või fiktsionaalne manuskripti mõistatuse lahendus...
  • inglisekeelne sõnaleid mezmerizing - Franz Anton Mesmer, Saksa arst, hüpnoteraapia esiisa.
  • moravecs - Hans Peter Moravec, sündinud Austrias, Kanada kodanik, töötab pikemat aega juba USA-s Carnegie Melloni Robootika Instituudis professorina ning avaldanud hulgaliselt artikleid robootika ja AI teemadel. Antud viide on mõistagi ilmne.
  • Hockenberry - eesnimega Duane, mitte Thomas, nagu Olymposes, oli Dani hea sõber ja kursusekaaslane Wabash College'is, kellega nad koos alustasid kirjutamist, kuid kes mõrvati 1970. aastal enne lõpetamist. Sellest räägib Dan oma 2005. aasta juuni kirjas.
  • Keith Nightenhelser - Dani kauaaegne sõber samuti Wabashi päevilt.
  • Eiffelbahn - saksakeelne Autobahn on kiirtee. Samuti vihje kuulsale insenerile ja arhitektile Gustave Eiffel'ile, kes ehitas oma torni Pariisi 1889. aasta Exposition Universelle tarvis.
  • Burning Man - iga aastane veider, huvitav üritus. Täpsemalt kodukalt. Kodanik D T(firestarter) Shindler kommenteerib Dani foorumis, et teda nähti kesköösel ringi jooksmas ja tantsimas nimetet Festivalil :) .
Sellele lisaks NASA Marsi kaardid ja muud mainitud viited Iliumi eessõnas.

Kui ma ise ei leia entusiasmi, siis ma loodan, et keegi teine teeb algust tolle metsiku viidetehulga katalogiseerimisega, sest no ma ei saanud kindlasti pooligi vihjeid. Rääkimata Hyperionist ja ülejaanust (mis teema Silenuse nimega on ja mis asi on lamia..).

Antud teose (teoste) eeltööks ja kirjutamiseks kulus kolm aastat - seda kutsun ma pühendumuseks! Ma võin ainult loota, et ka mina võin kunagi pisut aega pühendada taolisele uurimusele, et siis püüda samuti midagi pooltki nii huvitavat kirja panna.

Läbi Dani jõuavad paljud lugejad taoliste suurte nimedeni nagu Shakespeare, Keats, Browning, Proust, Homeros jne. Selline hariv aspekt on ülimalt tänuväärne ja respekti vääriv. Seni loetust on suutnud ainult Simmons minus tekitada niivõrd harimatu illiteraadi tunde - peab kohe kas The Tempesti või vähemalt tolle soneti läbima. Kui autor suudab taolise impulsi edasi anda, on ta vist oma eesmärgi täitnud. Simmons the Inimeste Harija.

Kõrvale tõin ära ühe pildi suurepäraselt kunstnikult Francois Baranger'ilt, mis inspireeritud Iliumist. Vaadake tema kodukat, eriti juhiksin tähelepanu mõnusale Hobbiti urule ja mõnele Song of Kali 20. aastapäeva väljaande kaanepildile.

Lõpetuseks lugesin Amazoni intervjuud Daniga ning mulle meeldis sealt eriti üks tsitaat: "Books are the last thing sold primarily through word-of-mouth from trusted friends and other readers, not via commercials or print ads."
See tõi mulle meelde inimese, kellega me koos lugesime Hyperioni ning kes juhtis mind Iliumi juurde - tänud Sigma.

Saturday, July 23, 2005

SciFi friday

Jällegi SG1, Atlantis ja BSG.

Atlantis on arenenud BSG kanti pisut - viimane 2x02-s võttis wraithi viirus Daedalose peaaegu üle, vrd cylonite viirus. Erinevus on, et BSG manab selle idee ekraanile stiilselt ja päriselt. Atlantises mämmutatakse teemaga nagu lasteaias - kummalgi sarjal on oma stiil asjade tegemiseks, kuid BSGd naudin ma seetõttu tunduvalt enam, et seal ei püüelda situatsioonide sunnitud ilustamise peale.

Kui SG1el oleks võitluste parem koordinaator, oleks võibolla suudetud Mitchell vs rüütel paremini välja mängida. Need nö lahingud ja üks-ühe vastu võitlused on ikka jõle haledad. Huvitav kas see on tingitud sarja vanusepiirangust.. huvitav, mis see üldse on?

Mis mulle Mitchelli juures veel meeldib, et ta on pisut helgem kui O'Neill - viimane oleks Danieli arutluskäigu täiendamise asemel pistnud vahele ühe lolli "what"-i.
Ning veel - too uus doktor on Babylon5 - The Legend of the Rangers-i üks näitlejatest, vist. Vähemalt tundus tuttav, aga ei viitsi otsida täpsemalt.

BSG - lisaks tavaliseks muutunud headusele, oli seekord lisaks veel Starbucki peale pandud suurepärane piaanopala, mida ma ära ei tundnud, kuid pisut meenutas Beethoveni "Kuupaiste Sonaati". Lihtne, aga kaunis.
Inimesed kriisisituatsioonis. Nüüd on näha, palju hävitustööd võivad teha ~10 centurioni.

Monday, July 18, 2005

War of the Worlds

Herbert Georg Wells avaldas oma romaani "Maailmade sõda" 1898. aastal ning sellest ajast peale on aga teda tunnistatud oma ajast ees olevaks innovaatoriks ja praktiliselt uue žanri loojaks (loomulikult mitte ainult selle konkreetse teose pärast, sest varem oli ta avaldanud hulgaliselt lühijutte ja romaanid "Invisible Man", "The Time Machine" ja "Island of Dr Moreau").

Kui Orson Welles sellest kuuldemängu tegi aastal 1938, vallandus New Yorkis massihüsteeria, kuna kuulajad tõepoolest arvasid end marslaste rünnaku all olevat. See oli Orsoni esimene sattumine suurema tähelepanu alla.

1953. aastal tegi Byron Haskin sama romaani ainetel scifi-klassikasse arvatud filmi, mis oma naiivsuses on üpris vahva vaatamine, üks kord.

Nüüd tegi tänapäeva asetatuna filmi Steven Spielberg Tom Cruise'iga peaosas, mida kindlasti nii mõnigi on jõudnud juba vaatamas käia. Spielbergi viimane oli nii ja naa.
HGW teosega oli filmil sarnasust küll vaid umbes samapalju kui on lehmal ja lepatriinul - nime ja lõpplahenduse poolest, kuid positiivsena tooksin välja mulle muljet avaldanud tegelaste kujutamise äärmises stressisituatsioonis. Ma tõepoolest usun, et inimesed oleksidki niimoodi käitunud - osad varem, osad hiljem pea kaotanud; oskamatus mingit sihti ette võtta, kui kõik su ümber hävineb; oma tütre kaitsmine teise mehe elu hinnaga jne.. Loomulikult pidid peategelased ellu jääma, et filmi tegevus jätkuks, mis kohati tekitas lausa tobedaid pääsemisi (alguses Tom jääb puutumata surmakiirest, hiljem laeva pealt pääsevad just nemad, just tema tiritakse tulnuka tripodi seest välja jne). Näitlejatel polnud suurt midagi teha kui nutta, hirmunut mängida ja vahest joosta, kuid Dakota Fanning oli üpriski muljetavaldav noor talent.
Lõppeks - alati saab paremini, kuid kukkus välja üpris hästi. 7/10 vast oleks aus.

Mida aga paljud blogistid ei pruugi teada - nimelt 2005. aastal sündis ka teine lugu sama teose põhjal - täispika nimega H.G.Wells' The War of the Worlds, režisööriks Timothy Hines, kel praegu on käsil juba järgmine film nimega Chrome, mis sel korral on tema enda originaalstsenaarium. Nn Pendragoni variant (võttes aluseks tootjafirma nime) Maailmade sõjast on asetatud õigesse ajastusse, mil Herbert George isegi elas - 19. sajandi lõppu - ja on tunduvalt originaalteosele truum. Seda loomulikult mitte lõpuni, kuid nimed ja tegevuskohad on samad ning mõne tuttava fraasi tunneb ära. Dialoogi stiil on samuti Viktooria-sajandi stiil, kuid seal ka filmi head lõppevad ning algavad vead. 5-aastase poolt tehtud SFX, puine näitlemine ja hämmastavalt lamedad "stuntid" - film on tõesti selline "ahoi Jürka, lähme teeme filmi; ok Karla, ma võtan oma käsikaamera"-tüüpi koduvideo, kuid pakun, et ka parema montaažiga oleks filmi soravamaks saanud. Kui pool filmist on kaadrid inimestest, kes jalutavad/kõnnivad/jooksevad ja teine pool silmipimestavalt kohutav-SFX, siis pole siin mõistagi suurt midagi vabandada. Kas tegu on potentsiaalse Ed Woodi mantlipärijaga? Panen 2/10.

Kolmandaks muidugi on aga mulle endalegi üllatuseks kaevamise tulemusena selgunud fakt - 2005. aastal tehti ka kolmas War of the Worlds, kuid kuna mul pole olnud au seda veel näha, ei oska ma selle kohta veel midagi öelda ja ainult viitan.

Huvitav, kas kunagi varem ajaloos on ka ühte sama teost püütud ühel samal aastal kolmeks erinevaks filmiks teha?

EarthCore - esimene ainult taskuhäälingus avaldatud romaan

Earthcore
Kirjutas ja luges Scott Sigler.

Earthcore on esimene ainult Podcastina avaldatud romaan, mis pmst on audiobook, kuid köitis mind just oma innovaatilisusega. Kuna see oli vabalt saadaval, siis lisasin RSS-i oma iPodderisse ja kuulasin kogu loo ära. Scott laadis seda 2-3-4 peatüki kaupa mp3-dena oma podcasti üles, et oleks norm alla laadida ja temal ka norm peale lugeda (mida ta teeb täitsa ilmekalt - tegelastel on erinevad hääled ja soravad kirjeldused kisuvad kaasa).

Ei saa öelda, et tegu oleks mingi metsikult uudse looga, kuid mulle meeldis dialoogi stiil ja olustiku usutavus. Tegelased on mõistlikult välja kirjutatud ning nende käitumine loogiline. Tegevus toimub praegu, täna, Utah osariigis, kus korporatsioon nimega EarthCore üritab kaevata pisut plaatina..

Jutukest iseloomustatakse kui action-scifit, kuigi scifi pool on esindatud õrnalt. Laia haardega võttes on Robert Ludlum ja Tom Clancy ka ulme, samuti on ka Sigler. Märksõnaks on vast põnevus ja märul.

Millenium theme by Mark Snow

Enne milleniumi jooksis selline X-Files'i spin-off nagu seda oli Millenium. Otsisin selle tunnusmeloodiat ning muuhulgas sattusin peale Nokia mobiilihelinale, milles tundub aga näpukas sees olevat. Võtsin pisut aega ja moondasin selle korrektseks.

Tempo=70
4g2 16#f2 2d2 16e2 2.b2 16- 16b2 8.d3 2.e3 16#f3 8.e3 16b2
2.a2 16- 4b2 2a2 4.d2 8e2 16#f2 2.a2 16- 16a2 8.b2 4.a2
16#g2 2#c2 16b1 2.#c2 16b1 8.d2 2e2 4.g2 8#f2 16g2 2a2 2b2
1b2

Ennevanasti mulle meeldis mõ
ni meloodia ise komponeerida, seetõttu jäi ka too lehekülg silma.